Rohelised rööpad: Mõisakülast Viljandi.
Rohelised rööpad ootasid. 15 juuni 2024. Hommikul vara Viljandist bussipeale.
Ja kell 8:45 olime Mõisakülas. Uudistasime rongivagunit ja sõime teise hommikusöögi.
Oli mõnus ja täpselt matkamiseks paraja temperatuuriga hommik.
Kell 9:00 avati Mõisaküla muuseum. Teise korrusel olevas muuseumis oli uudistada päris palju.
Muuseumi tädi oli väga vahva ja jagas meile igasugust väärt ja vajalikku infot.
Tuli välja, et Rohelised rööpad on üks Mõisaküla tõmbenumber. Mõisaküla muuseum
Kell 10:15 sättisime minema. Rohelised rööpad on vanale kitsarööpmelisele raudteele rajatud matkarada. Vahepeal tuleb kahjuks ka mööda suuremaid teid kõndida, kuna vana raudtee on ligipääsmatu. Algus oli mõnus ja tempo hea. Enne metsa minekut tegime väikese pausi, puhkasime ja sõime metsmaaskaid.
Kui Abja Paluojani kulges tee mööda raudteetammi. Matk edenes kenasti.
Putukaid ja sääski peletasime Bens tõrjega. Töötas väga hästi.
Tee läks läbi ka kellegi majapidamisest ja hoovist. Aga sildid olid kenasti üleval:
Jalgsi ja jalgrattaga võib sealt kenasti läbi minna. Loodus vaheldus ja samuti teed.
Abja Paluojas tegime esimese pikema peatuse ja sõime burksi.
Viskasime kotid seljast ja pikutasime ja peesitasime päikese käes. Ilm oli ilus.
Edasi pidime Roheliste rööbaste teelt kõrvale minema. Oma majutusse.
Ka sinna oli oma 6 km jala minna. Tegime otselõikeid ja kell 16 õhtul oli majtuses.
Majutus oli super ja majutaja Minna väga lahe. Rääkis maja ajaloost ja saime ka peamajas pesta.
Sooja söögi tegime priimusel ja magasime nagu notid mõnusas ja pehmes voodis.
Hommikul kell 6 äratus ja jälle teele. Rohelised rööpad ootasid meid taas.
Otsustasime, et jätame vahele ühe tavalise maanteelõigu ja läheme Õisu bussiga.
Õisu mõisa õuel tegime tugeva hommiksöögi. Üllataval kombel ei olnud jalad nii valusad kui kartsime. Aga seljakoti kandmisest andsid õlad küll tunda. Seiklus rohelistel rööbastel jätkus.
Rohelised rööpad viisid meid nüüd edasi. Ilm oli palavam kui eile. Teed ka natukene igavamad.
Palju kruusateid. Vahepeal viis matkarada jälle rööbastest eemale.
Oli ligi 3 km motivatsioonisirge. Aga seal nägime üsna lähedalt põtra. Asi seegi 🙂
Jõudsime Sinualliku juurde. Seal teel olime me juba matkanud ja Rohelised rööpad on meil seal natuke tuttavad. Ujumiskoha juures tegime peatuse. Puhkasime ja sõime.
Oli jäänud mõned kilomeetrid lõpuni minna.
Rohelise rööpad lõppevad natukene ennem Viljandi piiri.
Kõik oleks hea ja mõnus olnud aga meie autoni oli veel vaja jalutada 3.2km. See oli juba piin.
Aga siiski olime õnnelikud, et selle raja läbi tegime. 46km, 2 päeva ja kokku 15h matkamist
Vaata ka fotoblogi.ee Rohelised rööpad – kitsarööpmeline raudtee – Mõisakülast Viljandi
